Hinnatõusu vedasid jätkuvalt toidukaubad. “Vaid ühes Euroopa Liidu riigis on hinnatõus veel kiirem”

Luksuse mõiste on viimastel aastatel tugevalt muutunud. Tänane klient otsib mitte niivõrd üldtuntud nime või logo, vaid kaupa, mis kestab pikalt, eristub ja sobitub tema isikliku identiteediga. Kvaliteetsed ehted ja autoridisain püsivad kindla valikuna ka keerulistes oludes.

Pärast mitut hinnatõusuaastat on toidutööstus jõudnud stabiliseerumisperioodi. Kuigi toit jääb kalliks, on suured hinnahüpped möödas. 2026. aastal kujundavad hindu eeskätt tarbijate hinnatundlikkus, sisendhindade surve ja riiklikud otsused. Võidavad need tootjad, kes suudavad kulusid kontrolli all hoida, eksporti kasvatada ja vastata tarbijate nõudmistele tervislikkuse ning läbipaistvuse osas.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.

Eesti tarbija teeb ostuotsuseid eelkõige kahe teguri – hinna ja kvaliteedi – põhjal. Edasised valikud sõltuvad juba tootekategooriast: kestvuskaupade puhul on määrav brändi tuntus, toidukorvi koostamisel aga toodete päritolu ja tervislikkus, selgus rahvusvahelise konsultatsioonifirma EY tarbijauuringust Future Consumer Index (FCI).

Jõulud lähenevad ja koos nendega ka mitu suurt küsimust: mida seekord jõululauale panna, kes selle valmis teeb ja kuidas toitu säästlikult planeerida? Selveri lihameistrid ja pagarid on sel aastal aitamas nii traditsiooniliste maitseelamuste kui ka üllatavate uuendustega.