Taaraäri on äri nagu iga teine – seda tuleb hästi teha!

Kui pandisüsteem aastatel 2005–2006 Eestis käivitati, suhtusid kaupmehed sellesse kui tüütusse lisakohustusse. Täna on olukord vastupidine. Kaupmehed näevad tagastuskohtades ärilist võimendust, sest hästi toimiv taarakorraldus toob kliendi poodi ja 60% tšekkidest kulub kohe samas kaupluses ostudeks. See tähendab, et kümnesendine pandiraha ei ole enam lihtsalt hügieenifunktsioon – see on kaupmehele ka täiendav müügi kasvuhoob.

Kalla on taaraautomaat, kuhu tarbija võib korraga valada 5-7 poe kotitäit pudeleid ja purke. Masin sorteerib need ise, võtab vastu korraga plast-, metall- ja klaaspakendid ning teeb seda ilma, et inimene peaks ükshaaval sisestama. See mugavus on turu psühholoogiline murdepunkt: eestlane kogub taarat massiliselt ja soovib sellest „korraga lahti saada“.

Pole üllatus, et inimesed sõidavad vahel kümneid kilomeetreid, et seda masinat kasutada. Konkurentidel on siin kitsaskohad – näiteks klaasipakendi automaatne vastuvõtt pole paljudel lahendustel üldse võimalik. Kalla puhul aga on see standardne funktsioon.

RVM Systems toodab oma taaraautomaate Eestis koostöös Hanza Mechanicsiga – ettevõttega, mis saadab masinaid maailma mastaabis Austraaliast Ameerikani. Eesti roll pole enam pelgalt tootmine: siia on rajatud ja laiendatakse ühte kandvatest kontserni kompetentsikeskustest, mis arendab nii IT-lahendusi ja mehaanika poolt, kui ka rahvusvahelist tehnilist tuge teistele riikidele. See on tööstuslik hinnang Eestile: 20 aastat pandisüsteemiga tegelemist on loonud kogemuse, mida mujal napib. Pole juhus, et Rootsi omanikud on otsustanud lisaks tootmisele järjest enam arendust siia tuua.

Järjest enam kogub populaarsust ettevõtte poolt pakutav taarakorralduse täisteenuse mudel. Kui kaupmehel pole soovi ega tahtmist investeerida taaraautomaati või koormata oma töötajaid taaraautomaadi igapäevase opereerimisega, siis on RVM Systems valmis seda ise tegema. Praktikas tähendab see, et kogu investeering kioskitesse, taaraautomaatidesse ja toetavatesse süsteemidesse on RVM Systems kanda.

Lisaks võtab ettevõte enda kanda taaratagastuskoha igapäevase opereerimise oma personaliga. Süsteem on „end ise motiveeriv“, kuna taaraoperaatori tasu sõltub vastuvõetud pakendite arvust. ”Mida enam suudetakse kliente taarat tagastama tuua meie poolt opereeritavatesse tagastuskohtadesse, seda suurem on meie ja kaupmehe tulu,“ sõnab RVM Systemsi juhatuse liige Tarmo Koreinik. Taaratagastaja poolehoiu võitmiseks peab pakkuma lisaks tehnoloogiale ka järjepidevat puhast, turvalist ja avatud keskkonda.

Paljudel kaupmeestel on tähelepanuta jäänud, et Eesti Pandipakend on loonud väiksematele kauplustele motivatsioonisüsteemi uuematesse tehnoloogiatesse investeerimiseks. Nimelt makstakse iga kogutud pakendi eest 2 eurosenti lisatasu, kui pakendeid kogutakse sertifitseeritud tehnoloogiaga ja vastuvõetud pakendite arv jääb alla 27 000 pakendi keskmiselt ühes kuus. See muudab süsteemi väikekaupluste jaoks esmakordselt rahaliselt mõistlikuks ja võimaldab neil investeerida uutesse tehnoloogiatesse.

Pandipakendite tagastamine kui motivatsioonisüsteemi mõju on selgelt näha: Eesti tagastab 90% pakenditest. Kuid kümne sendi väärtus ei ole siin ainus. Hea tagastuse taga on Eesti inimeste kõrge keskkonnateadlikus ja järjest paranev tagastuse infrastruktuur.

Ekspertide hinnangul võib järgmise kümnendi jooksul pandi roll muutuda või laieneda näiteks kolida ka teistesse tootegruppidesse: patareidesse või ühekordsetesse e-sigarettidesse. Põhjendus on lihtne: joogipakendi tagastamist oskab Eesti elanik juba hästi. Õppimiskõver on ennast tõestanud, uusi motiveerimisvahendeid on vaja muudes jäätmevoogudes.

Pandisüsteem on alati olnud atraktiivne petturitele, nn taara-doktoritele, kes leiutavad viise, kuidas masinat petta. Eesti edu taga on siinkohal tugev turvajuhtimise süsteem, mis tegutseb koostöös tootjate, kaupmeeste ja järelevalvega. Süsteem toimib ka seetõttu, et Eesti Pandipakend on loonud Euroopas ainulaadse taaraautomaatide sertifitseerimise nõude, mis on sisuliselt turule sisenevate seadmete turvalisuse, töökindluse ja pettuste mittevõimaldamiste kontroll.

Paljud riigid aktsepteerivad Eesti sertifikaati juba vaikimisi. See on praktiline kvaliteedimärk. Kui Eestis on lubatud automaat kaubandusse, sobib see ka kindlasti mujale.

Poola turule paigaldatakse juba suurusjärk 10 000 taaraautomaati, millest suur enamus tuleb Eesti tehastest. Eestis on neid vaid umbes 400. See tähendab, et meie siseturg on väike, kuid kogemus on suur. Kui kompetentsikeskus Eestis laieneb, võime saada Euroopa üheks võtmetegijaks panditehnoloogia valdkonnas.

Globaalsete pakenditrendide põhjal pole kahtlust, et pandisüsteemid laienevad riikidesse, kus seni on kogutud vaid prügi, mitte materjale. Seda suurem on ootus targale, töökindlale ja mugavale lahendusele. Just selliseks on Kalla-tüüpi ja teised RVM Systems automaadid loodudki.